Pakistani avalikust arvamusest
08.01.2008
Autor: Juhan Kivirähk
7. jaanuaril esitleti Washingtonis, Rahu Instituudis (US Institute of Peace) Pakistanis läbi viidud sotsioloogilise küsitluse tulemusi. Küsitlus viidi läbi WorldPublicOpinion.org ettevõtmisel programmi PIPA (Program on International Policy Attitudes) raames (vt. http://www.worldpublicopinion.org/pipa). Uuringu rahastajaks oli US Institute of Peace.
Kindlasti oli küsitlustulemuste avalikustamisaeg hoolega valitud. Sest ehkki küsitlus viidi läbi juba ajavahemikul 12.-18. septembrini 2007, oleks tulemuste avalikkuse ette toomine vahetult enne aasta alguses toimuma pidanud presidendivalimisi äratanud suurt rahvusvahelist huvi.
Paraku juhtub ebastabiilsetes ühiskondades sageli, et uuringutulemuste valmissaamise hetkeks on olukord riigis juba kardinaalselt muutunud. Olen sellega ka ise Eesti avalikku arvamust uurides kokku puutunud, kui 90-ndate aastate alguses ka vaevalt kaks nädalat varem tehtud küsitlustulemused mõne poliitilise skandaali või ootamatu sündmuse tõttu kasutuks muutusid, st. kiiresti muutuvaid avalikkuse meeleolusid enam adekvaatselt ei peegeldanud.
Siiski oleks patt Pakistani kohta tehtud uuringut kasutuks pidada – mis siis, et küsitlus viidi läbi vahetult enne erakorralise seisukorra väljakuulutamist president Pervez Musharrafi poolt ning et veidi aega enne tulemuste esitlust, eelmise aasta lõpul, mõrvati Benazir Bhutto. Kindlasti tekitasid need erakorralised sündmused olulisi muutusi pakistanlaste meeleoludes. Kuid võib-olla ongi olulisem teada, millist arenguteed sooviti Pakistanis näha veel stabiilsemates oludes, enne seda, kui emotsioonid üle pea tõusid. Vahest peegeldab just see, hilinenult avalikustatud uuring, paremini pakistanlaste tegelikke ootusi ja eelistusi, kui annaks näiteks praeguses kriisiolukorras tehtav küsitlus.
Andmestik on mahukas ja siinkohal sellest detailsemat ülevaadet teha pole mõtet. Lisatud viidete järgi leiab igaüks tee nii uuringuaruandeni kui ka kasutatud uuringumetoodikani, millele on lisatud ka tulemuste üldjaotused.
Uuringu autorite põhijäreldustest jääb kõlama tees, et Pakistani rahvas peab oluliseks ühtaegu nii islami mõju tugevenemist kui ka riigi demokratiseerumist. Tervelt 61% küsitletutest toetas täielikult väidet, et Pakistani riiki tuleks juhtida kooskõlas islami printsiipidega, 10-pallisel skaalal andis see keskmiseks toetuseks 9,0.
Pea sama tugeva toetuse andsid vastajad ka demokraatlikele printsiipidele, ehk sellele, et riiki juhiksid rahva poolt valitud esindajad – keskmine 8,4.
Nende printsiipide tegelikule järgimisele antud hinnangute keskmised olid vastavalt 4,6 ja 4,8, mis näitab selgesti, et Pakistani rahvas ootab muutusi.
Huvipakkuvaid tulemusi on veel palju. Nimetagem siin näiteks seda, et 60-62% küsitletutest näevad al Qaeda, kohaliku Talibani ja teiste islamistlike relvarühmituste tegevuses ohtu Pakistani elulistele huvidele. Ent sama kriitiline suhtumine valitseb ka Ameerika Ühendriikide suhtes – 64% ei usalda USA-d; vastavalt 68% ja 72% peavad USA sõjalist kohalolu Afganistanis ja Aasias ohuks Pakistani huvidele.
Ent järgige viitasid ning lugege ise lähemalt. Mina kavatsen seda igatahes teha ja kui leian midagi üldhuvitavat, annan sellest ka siin blogis teada.
postitas: RKK/ICDS blog
Kommentaar: