Ukraina ja Georgia Bukaresti vaekausil
Jaga24.03.2008

Autor: Indrek Elling
Küsimus, mis pidi olema NATO Bukaresti tippkohtumise päevakorrast maas, on taas üleval ja ähvardab muutuda muidu üsna intriigivaeseks kujunema pidanud ürituse üheks kõige tõsisemaks vaidlusküsimuseks.
Nimelt arvati veel eelmisel sügisel, et Georgial on üsna head võimalused saada Bukarestis MAP ehk NATO liikmelisuse tegevuskava. Novembrisündmused Tbilisis ja jaanuaris järgnenud – mitte just ülemäära eeskujulikud – presidendivalimised tõmbasid mõneks ajaks Georgia MAP-i nimekirjast maha.
Kui aga Ukraina esitas hiljaaegu oma taotluse MAP-iks, tõusid uuesti ka Georgia võimalused, sest Ukrainat ei peeta MAP-iks nii hästi valmis olevaks kui jürimaalasi. Kas heas või halvas, aga NATO käsitleb nende kahe riigi küsimust koos.
Tänase seisuga on enamik NATO riike MAP-i andmise poolt või suhtuvad küsimusse pragmaatiliselt. Suurtest on vastu Saksamaa ja Prantsusmaa.
Saksamaa on seejuures kantsler Merkeli isikus MAP-i vastu ka väga jõuliselt avalikkuses sõna võtnud. Bukarestini jäänud aja jooksul Berliini ilmselt enam ümber mõtlema ei pane, ehkki “never say never”!
Kui aga tippkohtumisel positiivset tulemust ei saavutata, peaksid Ukraina ja Georgia sõbrad kindlasti läbi suruma selle, et need riigid saaksid MAP-i pärast Bukaresti nii pea kui võimalik (aasta lõpus toimuval välisministrite kohtumisel näiteks) ja et Bukarestis tuleks lõppdeklaratsiooni ka sellekohane tugev sõnum.
Mingi umbmäärase MAP-i aseainega – mis EI SISALDAKS sõna “membership” – ei tohiks aga mingil juhul nõus olla. See haakub ka hetke Vene retoorikaga, kes räägivad Ukraina ja Georgia liitumisest NATO-ga, millest aga hetkel üldse jutt ei käi. Seda selleks, et praeguseid liikmesriike Ukraina ja Georgia liikmelisusega hirmutada.
Miks see MAP nii oluline on ja mispärast Ukraina ja Georgia peaksid liikmelisuse tegevuskava saama, võib lugeda äsjavalminud Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse poliitikasoovituste paberist. Huvilised saavad selle oma arvutisse alla laadida vajutades siia .
postitas: RKK/ICDS blog



Kommentaar: