Masinavärk, mis toodab paljaid mehi
Jaga06.05.2011
Autor: Martin Hurt
Viimases erilehes Riigikaitse.EE leidub mitmeid artikleid, kus käsitletakse Mehi suure algustähega ja nende suurt valmidust rutata lahingusse. Eestis olevat see arv 40 000, Soomes täpselt 1 miljon.
Kahtlemata on igas süsteemis oluline roll inimesel. Ilma temata ei saa ja tema kvaliteedist sõltub kindlasti väga palju. Palju on kirjutatud suurepärase tehnilise varustusega sõjavägedest, kel sõjas on tulnud vastu võtta kaotus, kuna vastasel on olnud oluliselt suurem motivatsioon ja parem võitlusmoraal. Meenutagem kasvõi kaks näidet: USA kaotus Vietnamis ja Nõukogude Liidu lahkumine Afganistanist. Kui palju on aga kirjutatud sõjavägedest, kelle ainsaks ressursiks on olnud kaitsetahe ja kellel on sisuliselt puudunud nii varustus kui väljaõpe?
Riigikaitse ümber on avalikku debatti olnud Eestis vähe. Enamasti on see keskendunud teise-järgulistele küsimustele. Olulistest küsimustest ei ole poliitikud, ametnikud ega sõjaväelased soovinud avalikult pikalt rääkida. Nii on mugavam olulisi probleeme lahendada. Keegi võõras ei topi oma nina sinu asjadesse ja seega ei pea sa argumenteerima ega oma seisukohti kaitsma. Riigisaladuse pitser pakub selleks häid võimalusi.
Viimasel aastakümnel on riigikaitselistes ringkondades avalikult eristunud kaks koolkonda, kellest üks soovib rohkem rõhutada NATO kollektiivkaitse rolli meie kaitselahendis, teine tõstab esile esmase iseseisva kaitsevõime vajalikkust. Aastatega on koolkonnad üksteisele olulisel määral lähenenud ja täna võib juba rääkida kahest uuest koolkonnast: kvaliteetlased ja kvantiteetlased. Esimesele seltskonnale on oluline tervikliku ja toimiva süsteemi olemasolu, mille iga lüli oleks võimalikult tugev, kuid mille suurus on teisejärguline. Teisele koolkonnale on selgelt olulisem kaitseväe suurus, et minimaalsel moel toime tulla Eesti vastu suunatud ohtudega.
Selguse huvides mainin kohe, et kuulun nende sekka, kes eelistavad kvantiteedile kvaliteeti. Seejuures ei ole ajateenistus versus professionaalne sõjavägi üldse teemaks. Reservil põhinevat väge võib rajada kahel väga erineval moel: piltlikult öeldes üks ülihästi varustatud ja kõrges valmiduses olev üksus versus kümme väga puudulikult varustatud ja seega väga madalas valmiduses olevat bandet. Selles on küsimus.
Soome ja Eesti. Kaks sarnase ajalooga riiki. Kaks reservil põhinevat sõjaväge. Reservväe komplekteerimise põhimõtted võiksid olla ühed, kuid kui Soome on rajanud väe, mis peab olema võitlusvõimeline, siis väike Eesti on rajanud väe, mis peab olema lihtsalt „suur“. Nagu väikemees, kes sõidab ringi suure autoga.
Riigikaitse.EE-st loeme kuidas Eestil on 40 000 mehemürakat, kes haaravad sõja puhkedes kiiresti relvad ja tormavad vaenlasele massiga peale. See on kusjuures väga täpne kirjeldus, sest 40 000 mehele ongi praktiliselt ainult käsitulirelvi anda (kasvõi kaks inimese kohta), sest kõige olulisem varustus on puudu. Tankitõrjerelvi, öövaatlusseadmeid, killuveste, sidevahendeid ja laskemoona need üksused ei näe, sest sõjalise kaitse arengukava 2009-2018 kohaselt on võimalik ära varustada ainult kõige prioriteetsemad üksused, mille üldmaht võrdub vähem kui poolega eelpool mainitud 40 000-st. Selle kõige tagatipuks on masu tulemusena kadunud ca 30% arengukava koostamise aluseks olnud rahast, nii et 40 000 mehe suuruse väe võitlusvõime tekitamine ei ole lähikümnenditel Eestile jõukohane. Loe – mitte kunagi.
Ka olematu võitlusvõimega reservüksuste varustust tuleb kusagil ladustada. Kui laod on täis, ehitatakse uued laod miljonite eurode eest. Eelmisest iseseisvusajast pärit haubitsaid koos laskemoonaga säilitatakse ilma igasuguse põhjuseta. Samuti on kaitseväe laod täis muud varustust ja varusid üksustele, mis mitte kunagi ei muutu võitlusvõimeliseks.
Rääkimata relvastusest, mille laskemoona eluiga on lõppemas ja mida pole võimalik juurde osta, sest seda enam ei toodeta.
Reservväelane, olgu ta siis 20-aastane või 40-aastane, võiks küsida kas tema üksuse mobilisatsioonilaos on kogu see varustus, millega tal on mingigi eeldus sõjas ellu jääda ja seejuures vastasele peavalu tekitada. Kuidas mõjuks aus vastus tema võitlustahtele?
Kuidas on nii, et 20 aastat peale taasiseseisvumist räägitakse endiselt suures väest, mis kuidagi ei taha võitlusvõimeliseks saada, sest olemasolev raha hõõrutakse üksuste varustamiseks nii laiali, et sarnaselt võiga, mis määritakse õhukese kihina leivale, kaob see sootuks?
Millal lõpeb jutt väest, mida pole olemas ja mis kunagi ei teki?
Seniks võib igaüks mõelda vaatepildile 40 000 mehest, kellest üle poole jooksevad Sinimägedesse palja tilliga, kummaski käes 1950ndatest aastatest päris USA vintpüss…
postitas: RKK/ICDS blog
Kommentaar:
“üks ülihästi varustatud ja kõrges valmiduses olev üksus versus kümme väga puudulikult varustatud ja seega väga madalas valmiduses olevat bandet”??
Sama taseme väljaõppega kuid erinevalt varustatud ning kohe muutub üks neist üksuseks ja teine bandeks?? Emotsioonid võiks ikka eemale jätta! Kõrge või madal valmidus on suht laialivalguv mõiste, selle võime kohe kõrvale jätta, sest kõrge valmiduse eelduseks on üksuse isikute motivatsioon osaleda ning riigipoolsed mehhanismid (piits ja präänik) selle tagamiseks.
Tulem: Selle ühe “korges valmiduses ja hästi relvastatud üksusega” ei kaitseks ka Tallinnat mitte, Eestist rääkimata. Järeldus – kui üksuste sõjaline väljaõpe on sama, siis on kaitseministeeriumi ja valitsuse isakeste ülesanne leida võimalusi üksustele korraliku varustuse soetamiseks. Üks võimalus on piirata välismissioone ja kindlasti lõpetada lipu lehvitamine 1-2 kaitseväelasega “pioneerilaagrites”. Teiseks on tõesti vaja kokkulepet, et lollused väljaõppebaaside (esmajoones Jägala, aga ka Pärnu, Tartu) sulgemisega ja taasavamisega lõppeks ning keegi konkreetselt ka vastutaks selliste sigaduste eest. Siia alla käivad ka laske ja harjutusväljad, mis on KM tegelaste abiga läinud erakätesse (Tsiatsungõlmaa jt) ning kaitseväe jaoks jäädavalt kadudnud, nii et KUP peab nüüd Sirgalasse sõitma korralikuma õppuse läbiviimiseks. Kui PEA ehk KM lõpetaks lollused ja sonimised ning hakkaks metoodiliselt tööle, siis oleks ehk tõesti juba mida Soomega võrrelda (mis sest et mastaabid oleks erinevad). Hetkel kahjuks jah saab ilkuda vaid palja tilli üle. Ja selles ei saa nagu kaitseväge küll süüdistada.
Tõnu Kõivastik · 09.05.2011 12:21
Sõjas loeb eelkõige tulejõud. Inimeste arv, motivatsioon või väljaõpe ei ole muud kui vaid eeldused (seejuures väga vajalikud eeldused) tulejõu rakendamiseks.
Viimasel paarisajal aastal on peamisteks tulejõudu tootvateks vahenditeks raskerelvad. Ja kõigist väeliikidest kõige enam suurtükivägi. Kui meil pole normaalset tulejõudu, ei ole mingist kvaliteedist võimalik üldse rääkida. Ilma raskerelvadeta oleme abitu kahuriliha, olgu “öövaatlusseadmed, killuvestid, sidevahendid” nii head kui tahes. Meil pole neist mugavusvahendeist kasu, kui meil pole vahendeid mille abil oma tulega vaenlast hävitada.
Viimase kahekümne aasta jooksul on Lääne-Euroopa sõjavägede enam kui kümnekordse vähendamisega üle jäänud ka palju täiesti korralikku raskerelvastust. Suur osa sellest on ära antud teistele riikidele tasuta või sümboolse (transport pluss üleandmise eelne hooldus) hinna eest. Kuid Eesti riik on väljendanud täielikku huvipuudust raskerelvastuse endale hankimise suhtes.
Meie kvaliteedi puudus on eelkõige tehniliste väeliikide ja tehnika puudus. Meie valitsus ja KM juhtkond (millesse kuulus ka hr Hurt) on süstemaatiliselt ignoreerinud vajadust raskerelvastuse ja raskerelvade tulejõu järele.
Ilma raskerelvade tulejõuta aga on igasugune jutt “kvaliteedist” vaid eksitav demagoogia.
Reservohvitser · 09.05.2011 17:35
Tsiteerin:
Rääkimata relvastusest, mille laskemoona eluiga on lõppemas ja mida pole võimalik juurde osta, sest seda enam ei toodeta.
Paluks fakte – MILLISELE relvale, mida reservi jaoks ladustatakse, pole võimalik enam laskemoona osta?
Muide, isegi normaalsesse riigikaitsesüsteemi mittekuuluvate NSVL haubitsatele D-30 toodetakse laskemoona, sh ka kobarmoona.
Sellist jama ei tohiks avalikult kirjutada!
parketilipnik · 09.05.2011 20:35
Oma kirjutisega näitab härra Hurt üles lugupidamatust selle riigi ja nende inimeste vastu, keda ta aastaid on teeninud.
Toomas Väli
major
Toomas Väli · 09.05.2011 21:20
Kas autor saaks minna konkreetsemaks? Udune mõistujutt kasutut rämpsu pungil täis ladudest (digivorm ei mahu enam lattu) ja hunnikus seisvatest moonata relvadest pole teab mis veenev.
Tegelikult on asi sedasi, et kui riigil pole pükse anda, siis minnakse oma pükstega, ei jäänud Talvesõda seepärast pidamata, et oluline osa reakoosseisust kandis “Cajanderi komplekti” – st mütsimärki ja vöörihma.
Alles oli ajakirjanduses suur (ilmselt asjassepühendatute lekitatud infol põhinev) kisa kasutut rämpsu täis ladudest. Näiteks on meil tohutu kogus rootsi vorme ja üksikmehe varustust 60ndatest – ja samas nutame palja tilliga reameestest.
Sellises olukorras tuleb osta vähem ilma liitlaste toeta kasutut kallist nänni (miinilaevad, transpordilennukite liisingud, transpordikopterid jne) ning esmalt hoolitseda selle, eest, et relevantse suurusega reserv oleks vähemalt 100% Rootsi 60ndate taseme nänni ja raskerelvadega varustatud. Selleks on võimalusi küll olnud.
Alles siis võib minna Afganistani suurriiki mängima ja kulutada sadu miljoneid aastas üheainsa kiirreageerimispataljoni peale.
Vot sedasi on lood.
palja tilliga reservist · 10.05.2011 11:10
KSAP 2010 – üks olulisematest eesmärkidest oli jalaväebrigaadi väljaarendamine, nii nagu ka sõjalise kaitse arengukava 2018 üks olulisematest prioriteetidest on kõrges valmisolekus jalaväebrigaadi väljaarendamine. Teen ühe ennustuse – ka järgmises arengukavas leiame sama eesmärgi. Selgituseks veel, et tegemist on ühe ja sama brigaadiga mida soovitakse valmis saada.
Paberil loodud üksustel pole sõjas mingit kaalu, nii nagu ei oma tähtsust ka üks kõrgelt varustatud üksik väiksearvuline üksus. Ilmselt mõistlik lahendus oleks sümbioos neist mõlemast koolkonnast. Äärmused on enamjaolt alati halvad kui mitte lausa ohtlikud. Nii nagu Eesti on leidmas mõistlikku tasakaalu reservarmee ja palgaliste osas või NATO kollektiivkaitse ja iseseisva kaitsevõime arendamise osas siis loodetavasti toimub lähenemine ka „kvantiteetlaste“ ja „kvaliteetlaste“ maailmade vahel.
Ääremärkusena pean mainima, et lugesin minagi seda viimast erilehte „Riigikaitse.EE“ ja kurvastusega pean tõdema, et asjaliku arutelu asemel leidsin sealt üpris sisutühjad heietused. Kohati meenutas see rohkem lihtrahva hämaratele hordidele suunatud propagandat, mis kahtlemata on ka vajalik, kui et sisulisemat arutelu riigikaitse võtmeprobleemide üle.
PS. Sõnumitoojat (antud juhul siis hr Martin Hurt) ei maksaks kohe ka „maha lasta“, kui ta viitab sellele et kuningas on alasti. Möönan, et artikkel oli kohati emotsionaalne ja häiris ilmselt nii mõnegi tubli kaitseväelase silma aga probleem on vaatamata sellele olemas ja ootab lahendamist.
strateegiline veebel · 10.05.2011 14:00
Kui lugedsa SKAK 2018’t, siis ainus järeldus, mis mul kohe, poole teksti peal tekkis, oli see, et Eesti pole ei Afganistani, Iraagi ega Gruusia sõjast (kus me oleme eri viisil segatud olnud – Gruusias läbi poliitnõuandjate) – suurt midagi õppinud.
Põhiline järeldus Iraagist 2003 ning Gruusiast 2008 on – et tugeva vastase vastu suurüksused (brigaadid, diviisid) ei müü. Sestap tundub kentsakas ka selle brigaadi paaniline turgutamine tankide ja kõige muu kalliga, kui ülejäänud reserv on nagu Hurt ütleb, “palja tilliga”.
Pean silmas seda, et 2003 OIF ajal kaotasid liitlased kuu ajaga alla 200 mehe ja üksikud ühikud lahingutehnikat, samas ülejäänud 7 aastaga (ilma Saddami naftamiljardite ja 2000 tankita) on USA seal kaotanud üle 4000 mehe ning kaugelt enam tehnikat.
So what is the catch?
Minuarust tuleks meil panustada hästi relvastatud territoriaalsetele väikeüksustele (rühma ja kompanii lahingugrupid) ning unustada see suurarmee mängimine, muidu peale 5-6 miljardi ära põletamist “ehitame” seda brigaadi edasi ka 2020. Nii nagu me ehitame kaitseliitlastest pataljone juba ei tea mitmendat aastat ja demonstreerime igal Kevadtormil selle idee sisulist pankrotti kogu ilmarahvale.
palja tilliga reservist · 10.05.2011 14:45
a) siiani pole kippu ega kõppu, et saaks EKLi liikmetele müüa 1950 aastate USA vanarauda (riigisisese piiranguga), et oleks võimalik teostada esmast hooldust ja sisselaskmist relvadele, ning et tekiks baas, mille najal oleks üldse laiemalt võimalik täpsuslaskmist harjutada.
b) EKL ja EKV põhiprobleem peitub rasketehnika totaalses nappuses. Teiseks demagoogiaga looritatud ülisuure kaadri vajadus nii väikese väljaõppe mahtude juures (loe: otstarbekalt ei saa kapitali investeerida, kuna kulub palgafondi); arusaamatu hulk staabilaadseid ja dekomplektseid pataljone (sh EKLi EKV stiilis kompanii laadses juhtimises, mis kunagi ei saa terviklikult komplekteeritud). Arusaamatutes suurhangetes, mille tulemusena ollaksegi palja tilliga. Kasulikest relvahangetest tuleb meelde 20 aasta jooksul: Israeli relvahange, 155 mm haubitsad (24 tk) Uuded (2 tk) rmobiilset radarit (Soome koos-hange).
c) Kodanik-kirjutaja, kes on 13 aastat olnud tegevfunktsionär, kes ei suuda nüüd 13 aastat hiljem analüüsida rohkem kui “oma arvamust” kahest ja kahes suunas mõtlemisest. Tõsi, pole eales ühegi Kaitsemin. funktsionäri suhtes sümpaatiat, ei nende hoiakute, tegevuse ega töövõime suhtes jne (nimekiri on pikk) – ei leia, eelkommenteerijatest erinevalt (näiteks major Väli), kes peab vajalikuks astuda džotile ilmaasjata, sest “kui kodanik on teeninud nii pikka aega riiki” – on ta seda teinud esimesest päevast alates lihtsustades väga valesti või lausa kuritegelikult. Tegelikult puuduvadki veel esmased võ piisavad hoovad, vältimaks selliste inimeste sattumist nii oluliste ametikohtade peale.
d) Mul on siiralt hea meel, et kirjutaja selle fiidže avaldas. See näitab kõige ehedamalt nende inimeste mõtlemist ja otsustamiskeskkonda, milles nad opereerivad. See näitab seda, et kala mädaneb peast. Kokkuvõtvalt leian, et iga vähegi oluline kaitseministeeriumi ametnik peaks avaldama kord poole aasta jooksul sisuka artikli, et vähegi saaks mõista, kuidas on tulemini jõutud erinavates olulistes suundades.
tänud
palja tilliga GEP · 10.05.2011 15:23
Uskumatu millise taustaga mees ja räägib sellist juttu! http://www.icds.ee/index.php?id=266
Või siis pisut mõeldes pigem just ei ole uskumatu. :)
RG · 13.05.2011 18:56
Jah, kõik on tore, kuid mis on siis lahendus? Paneme uhkesti relvile 10 000 meest, millega saab hoida max nädala aega Harjumaad ja Tallinnat? Probleem on hoopis, et üritame praegu formeerida hiiglaslikku reservarmeed, kuid ostame neile vaid hirmkallist ja seega näpuotsaga tehnikat-relvastust. Odavat on meile ka pakutud, kuid aastaid on ametnikel jätkunud ülbust ära öelda.
Näitena veel need tutikad plaanitavad kopterid, mida saaks vaid mõne, kuid millest riigikaitsele pole erilist kasu. Ostaks aga sama raha eest (neid vist pakuti kunagi tasuta) nt kasutatud UH-1, saaksime mõnikümmend tk ja tõsise õhupaiskevõime. Sõja korral häviksid mõlemad muide samamoodi – lihtsalt 25x UH-1 jagub kauemaks, kui 4x NH-90 (vms).
Kasutatud ja odavam raskerelvastus on tänapäeva lahingus siiski veel täiesti kasutatav ja sellega saaks enamuse reservist ilusti ära katta. Raskerelvad (ja nende arukas rakendamine!) aga otsustavad konventsionaalse sõja tulemuse. Kusjuures ründav vastane ei vaja sel juhul 3x ülekaalu. Me vajame tasakaalu ühesõnaga.
hummel · 20.05.2011 18:38
Uskumatu,et pikaajaliselt riigikaitsega seotud inimene sellise jutuga välja tuleb.See on tema enda tegevusetus
või oskuslik tegevus.
Vastuseks talle:jah lähen vajagusel Sinimägedesse KV POOLT antud relvga mis aastast tahes ja KAS VÕI ühe padruniga…
Parem Eestis, kui Siberis.
trex · 05.08.2011 19:46
Lähen ka kasvõi ühe padruniga või ilma relvata. Seda peaks siis meeles pidama ka selle “palja tilliga” fraasi väljaütleja, kes selliseid hankeid meile on teinud ning riigi raha kulutanud kaitsevõime mittetõstmise peale. Loodetavasti saab KAMIN ka puhastuse ja sellised tegelased, kes ei usu oma riigi kaitsesse ja seda halvustavad, ei leia kunagi riigikaitsega seotud kohtadel ka tööd. Paluks arvestada NATO puhul selle organisatsiooni pideva desarmeerimisega. Lõpuks on selle riigi kaitsmine ikkagi oma enda riigi kodanike kohus. Kui, aga KAMINas tegeletakse selle vastu tegevusega, et iga hinna eest ei tekiks reaalset võimekust, siis tuleks kogu koosseis välja vahetada ja leida inimesed asemele, kellele see riik ka korda läheb.
palja tilliga reservväelane? · 10.08.2011 21:43
päris jube
Example Name · 05.09.2011 09:40
Jube, jube
Andres Morten · 05.09.2011 09:42