Filmielamus: “Admirali” peidus kaadrid

 21.10.2008

Autor: Merle Maigre

Vene režissööri Andrei Kravtšuki kassahitt “Admiral” on 20 miljoni dollarilise eelarve, kuulsate näitlejate Habenski-Bojarskaja, eepilise armastusloo ja lainetavate merelahingu stseenidega mõeldud massidele meeldimiseks.
Ei vaidlegi vastu, film on meeleolukas – valgekaardi ohvitserid galantsed ja üllad, daamid tüüned ja kaunites kostüümides, Siberi vaated laiad, lumised ja auravad.

Aga lisaks siredatele lembestseenidele jäi silma veel ühte ja teist, mis kindlasti ei olnud juhuslik arvestades, et “Admiral” valmis Kremli ruuportelekanali Pervõi Kanal märgi all. Kodusõjast ja admiral Koltšaki armastusest kõneleva filmi sees võis tabada märke ja koode, mis on olulised just praegusele Moskva presidendipaarile.

Tähenduslikud olid kaadrid Koltšakist Musta mere laevastiku ülemana Sevastopolis. See pilt peaks vaatajale kinnitama arusaama, et Vene Musta mere laevastiku kodulinnaks oli, on ja jääb Sevastopol ning ukrainlaste jutt 2017. aastast, mil justkui lõppeks laevastiku rendileping, on kui tüütu kärbse pinin, sest Sevastopol on ju ometi lahutamatu suure Venemaa ajaloost.

Läbi kogu filmi rippus admiral Koltšaki kaelas ja seega vaatajate silme ees georgi rist ja georgi lint. Kindlasti pole seegi juhuslik – viimastel aastatel on Kreml georgi lindile uue tähenduse andnud seostades seda Punavägede võiduga teises ilmasõjas “kõige kurja üle”. Georgi linte jagatakse kodanikele 9. mail eel ja need kinnitatakse autodele – nii Venemaal, kui ka Krimmis ja Eestis. Muide, georgi lint on sisse punutud ka Sevastopoli linna sümboolikasse, sest tegu on ikkagi hitlerliku Saksamaa üle võidu saavutanud kangelaslinnaga. Läinud suvel täitus Sevastopolil 225 aastat ja juubelit tähistavad õnnitlusplakatid linnas kujutavad linna vappi georgi lindi taustal.

“Admiralis” on tugev rõhuasetus religioonil ja kirikul. Koltšak lööb aina risti ette, kannab kõikjal kaasas õnnetoovat ikooni, vannub truudust Vene valgekaartlikule armeele suudeldes preestri sõrmi. Kõige lõpuks visatakse mahalastud peakangelane ristikujulisse jääauku.

Filmi peakangelase Koltšaki võim laguneb reeturite ja äraandjate tõttu. Pisemateks reetjateks on ukrainlased, kelle pärast Valgete armeel viltu hakkab vedama. Suuremat sorti äraandjad on tšehhid. Tšehhidele ei anta armu ilmselt nende USA raketikaitsekilbi taha pugemise pärast. Ukrainlastega on Moskval kana kitkuda alates president Juštšenko võimuletulekust Oranži revolutsiooniga. Põhireetur, prantsuse kindral Janin, oli kuidagi kahtlaselt tõmmu ning meenutas pigem kaukaaslast.

Vene filmitööstusest on saanud samasugune süstemaatiliselt kasutatav hoob välis- ja julgeolekupoliitika teostamisel kui energiasanktsioonid või sõjaline agressioon – ikka tugevama Venemaa nimel. Admiral on vaid üks pusletükk suuremast mustrist, kuhu kuuluvad ka “Impeeriumi hukk”, Mihhailkovi “12” ja peagi valmiv “Tarass Bulba”.

postitas: RKK/ICDS blog