08.04.09
Autor: Vlad Lupan
(Vlad Lupan on Moldovas tuntud poliitikaanalüütik)
April 8, 2009; 14.00hrs Moldovan time
Vlad Lupan, Independent expert ( GSM +373 79 372020)
This is an extended chronology of the events viewed from the street and from conversations with the opposition party high-ranking officials
Intro
Protests, clashes and destruction are the result of the Moldovan elections. The citizens are divided and antagonized. The opposition is threatened and allegedly blackmailed. The events that unfolded are presented as coup d’état by one side or as a planned destabilization scenario to discredit the opposition by the other. The evolution of the events was an important indicator that supports some of these scenarios.
Loe edasi
postitas: ICDS
18.08.08
Autor: Vlad Lupan
(Vlad Lupan on Moldovas tuntud poliitikaanalüütik)
The civil society was the first to react. Within the civil society there are two main sets of views over who started the armed conflict. One view is that Georgia started a miscalculated campaign to regain South Ossetia. Experts’ reactions prove that there is a limited amount of independent information on Georgia in Moldova.
Another view is that Russia, who was preparing the destabilization of Georgia for a while, as Abkhazian events unfolded, provoked the Georgians and used the opportunity to “punish” Tbilisi for their NATO bid.
Loe edasi
postitas: ICDS
22.04.08
Autor: Holger Mölder
Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna analüüsibüroo juhataja
Selle jutu eesmärk ei ole arutleda selle üle, kas Eesti peaks säilitama ajateenistuse või minema üle kutselisele kaitseväele. Ajateenistus ja kutseline kaitsevägi on samapalju võrreldavad suurused kui tuli ja vesi, mis ei ole kokku veel tulivesi. Selle jutuga tahan ma rääkida müütidest ja nende võimalikust mõjust riigikaitse arengule. Hea ja kurja vastandamine on üks kõige mõjusaimaid poliitilisi trikke. Kui tahad olla arvamusliider, siis on kõige lihtsam ehitada poliitiline kampaania üles mitte positiivsele stsenaariumile, vaid võitlusele halvaga. Kui sul on olemas vaenlane, siis muutub mõtlemine suure tõenäosusega tunnetest lähtuvalt irratsionaalseks. Võitlus irratsionaalsete argumentidega on kui don Quijote võitlus tuuleveskitega, sest nad pole tekkinud mitte loogiliste arengustsenaariumite tulemusena, vaid peegeldavad inimeste sisekaemusi, mille hulka kuuluvad ka paljud negatiivsed emotsioonid nagu hirm, viha, kättemaks jne.
Ajateenistuse kaotamise küsimus ei ole Eestis hetkel aktuaalne, kuna Turu-uuringute AS andmetel toetab ajateenistust koguni 90% küsitletutest. See on väga oluline näitaja, mis viitab sellele, et ühiskonnas valitseb ajateenistuse järele tugev sotsiaalne tellimus. Mina ei taha väita, et ajateenistuse mõju on ühiskonnale tervikuna negatiivne. Kindlasti mitte. Loomulikult on võimalik leida ajateenistusele alternatiive ja ehitada ümber muudel alustel põhinevaid riigikaitsesüsteeme, näiteks väärtustada enam vabatahtlikke initsiatiive nagu Kaitseliidu muutmine elitaristlikust organisatsioonist massiorganisatsiooniks. Küsimus, kas kaitsetahe peaks põhinema riiklikul sunnil või kodanike vabatahtlikkusel, on pigem maailmavaateline küsimus ja antud ajahetkel on Eesti ühiskond tõenäoliselt üks Euroopa konservatiivsemaid. Kuid rumal on ka naeruvääristada Lätit, kes läks üle kutselisele kaitseväele, sest nemad on oma riigikaitse ehitanud üles teistele alustele ja valinud kindlasti raskema tee.
Loe edasi
postitas: ICDS
21.04.08
Autor: Indrek Elling
Viimases Ekspressis ilmus uudisnupuke “Poliitikud annaksid sõjaväelaste kontrollimise teabeametile”. Uudise viimane lõik on järgmine: “Muu hulgas selgub Ekspressi käsutuses olevast paberist, et Iraagis, Afganistanis ja Kosovos asuvatel kaitseväe üksustel on tõsiseid vastuluureprobleeme: ‘Käesoleval ajal vastuluure missioonipiirkondades reaalselt ei toimi, kuna teabeametil ei ole võimalusi oma ametnike lähetamiseks lahingutegevuse piirkonda.‘“
Kahjuks ei ole Rahvusvahelisel Kaitseuuringute Keskusel nii häid infoallikaid kui on Eesti Ekspressil ja seega ei olda siin kõnealust dokumenti näinud. Kindlasti tuleb olla ettevaatlik ka Jaanus Rahumägi seisukohtade ja arvamuste suvalisel tõlgendamisel pelgalt selle EE uudise põhjal. On ju Jaanus Rahumägi üks vähestest parlamendipoliitikutest, kes näib siiralt huvituvat sellest õnnetust kaitseväe korralduse seadusest.
Ekspressi uudis ise tekitab aga küll hulgaliselt küsimusi. Esiteks, kas on juhtunud kogemata, et julgeolekukontroll (ingl k “vetting”) samastatakse vastuluurega (“counter-intelligence”) või pole sel EE arvates suuremat tähtsust? Samuti oleks huvitav teada, mis vastuluure see täpselt missioonipiirkondades ei toimu? Pealkiri viitab vajadusele Eesti sõjaväelasi kontrollida… Tekib hirm, kas kaitseväelased Iraagis, Afganistanis või Kosovos on reetmas oma kodumaad ja kaaslasi ning on asunud koostööle Talibani või al-Qaidaga?
Loe edasi
postitas: ICDS
12.11.07
Autor: Merle Maigre
Teoreetiline uitlemine tsiviil-militaarsuhetest tundub 06.11. põhiseaduse muutmise arutelu taustal igati päevakajaline olevat. Eesti riigikaitse käekäigu suunajad esitasid möödunud nädalal üksteisele teravaid küsimusi: Kas 15 aastat kestnud kaitseväe juhatajate ja kaitseministrite vaheliste tülide põhjus on hägus pädevuste jaotus põhiseaduse riigikaitse peatükkides või milleski muus? Kas kaitseväe juhatajale viidete eemaldamine põhiseadusest toob endaga vältimatult kaasa kaitseväe juhataja institutsiooni ärakaotamise, kaitseväe politiseerumise ja muutumise relvastatud keeleametiks? Kas põhiseaduse muutmisest tingitud teiste riigikaitset puudutavate seaduste muutuste eelnõud, sealhulgas kaitseväe korralduse seadus, valmivad nüüd kohe, aasta või viie aasta pärast?
Loe edasi
postitas: ICDS
05.11.07
Autor: Merle Maigre
Käisin hiljuti Chicagos. Seal toimus 26-28 oktoobril rahvusvaheline konverents relvajõudude ja tsiviilühiskonna vahelistest suhtetest. Esinetud sai ka ettekandega NATO rollist Ukraina tsiviil-militaarsuhete reformis – lähemalt saab lugeda SIIT:
IUS Paper CMR in Ukraine
Konverentsi korraldas ‘Inter-University Seminar on Armed Forces and Society’ www.iusafs.org Tegu oli kord kahe aasta jooksul toimuva üritusega, kus vahetati hinnanguid ja arvamusi eri uuringutest sõjaväe-ühiskonna suhete kohta. Konverentsil osales akadeemikuid, sõjaväelasi, kaitseametnikke, analüütikuid ja üliõpilasi USAst, Suurbritanniast ja teistest Lääne-Euroopa riikidest. Ürituse programmi ja osalejate nimistu leiab siit . Huvi korral saab minu käest konverensil esitatud ettekandeid.
Loe edasi
postitas: ICDS
